Indoneesia uus pealinn (Nusantara): asukoht, edenemine, väljakutsed ja tulevik
Indoneesia alustab ajaloolist teekonda, kolides oma pealinna Jakartast uueks planeeritavaks linnaks nimega Nusantara. See julge samm on tingitud Jakartat tabavatest kiireloomulistest keskkonna-, sotsiaal- ja majandusprobleemidest ning soovist luua riigile tasakaalukam ja jätkusuutlikum tulevik. Selles artiklis saate teada, miks Indoneesia pealinn kolitakse, kus Nusantara asub, kuidas selle arendus edeneb, keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud, projekti ümber tekkivad väljakutsed ja vastuolud ning mida tulevik toob selle ambitsioonika uue pealinna jaoks.
Miks Indoneesia pealinn kolitakse?
Otsus kolida Indoneesia pealinn on juurdunud kombinatsioonis Jakartat kimbutavatest pakilistest probleemidest ja pikaajalistest riiklikest arengu eesmärkidest. Jakarta, senine pealinn, on pidanud leppima tõsise ülerahvastatuse, kroonilise üleujutuse, maapinna vajumise ja liiklusummikute probleemidega. Need mured on mitte ainult halvendanud miljonite elanikke puudutavat elukvaliteeti, vaid pidurdavad ka majanduskasvu ja tekitavad regionaalseid tasakaalustamatusi. Pealinna kolimisega püüab Indoneesia neid probleeme leevendada, soodustada õiglasemat arengut üle arhipelaagi ja luua moodsam halduskeskus, mis peegeldab riigi ambitsioone.
Ajalooliselt on mõtet pealinna liigutada arutatud aastakümneid, kuid viimasemad sündmused on vajaduse muutnud veelgi kiireloomulisemaks. Valitsuse plaan ei seisne üksnes uue linna ülesehitamises; see on seotud Indoneesia tuleviku kujundamisega, vastupanuvõime tagamisega keskkonnaohtudele ja kaasava kasvu edendamisega. Kolimine on ka sümboliks uuele ajastule Indoneesias — kes on jätkusuutlikum, tehnoloogiliselt arenenum ja mitmekesisemat piirkondlikku esindust peegeldav.
Põhjus, miks Jakarta mahajätetakse
Jakarta seisab silmitsi ainulaadsete probleemidega, mis muudavad linna pealinnana järjest vähem jätkusuutlikuks. Üks kriitilisemaid küsimusi on üleujutus, mis esineb regulaarselt tugeva sademete, kehva äravoolu ja linna madala reljeefi tõttu. Näiteks 2020. aastal sundisid ulatuslikud üleujutused kümneid tuhandeid elanikke kodust lahkuma ja põhjustasid suuri majanduslikke kahjusid. Maapinna vajumine on teine oluline probleem; osad Jakartast vajuvad kuni 25 sentimeetrit aastas, peamiselt liigse põhjavee äravõtu tõttu. See on muutnud linna veelgi haavatavamaks merepinna tõusu ja rannikualade üleujutuste suhtes.
Jakarta liiklusummikud on maailma hulgas üheks halvimaks liigitunud ning igapäevased töölesõidud võivad kesta mitu tundi. See mõjub tootlikkusele ning suurendab õhusaastet ja terviseprobleeme. Lisaks on majandusliku ja poliitilise võimu koondumine Jakartasse tekitanud olulisi regionaalseid erinevusi, kus teised Indoneesia osad jäävad arengu poolest maha. Pealinna kolimisega loodab valitsus neid pingeid vähendada, jaotada kasvu võrdsustatumalt ning luua vastupidavam halduskeskus.
Ajalooline ja kultuuriline kontekst
Indoneesia pealinna ümberpaigutamine ei ole riigi ajaloos ilma precedendita. Alates iseseisvumisest on kaalutud pealinna kolimist rahvusliku ühtsuse ja arengu edendamiseks. Praegune plaan ammutab inspiratsiooni varasematest riiklikest arengustrateegiatest, näiteks transmigratsiooniprogrammist, mille eesmärk oli ümberjaotada elanikkonda ja ressursse arhipelaagi vahel. Liikumine Nusantara suunas nähakse kui jätku neid pingutusi, peegeldades Indoneesia püüdlust tasakaalustada oma mitmekesiseid piirkondi ja luua kaasavam riiklik identiteet.
Terminil on sügavad ajaloolised juured, sümboliseerides Indoneesia paljude saarte ja rahvuste ühtsust. Nusantara kehtestamisega uue pealinnana saadab valitsus sõnumi rahvusliku integratsiooni tähtsusest ning sellest, et riik püüab ehitada tulevikku, mis austab rikkalikku kultuuripärandit ja võtab omaks modernsuse.
Where Is the New Capital of Indonesia Located?
Indoneesia uus pealinn Nusantara ehitatakse üles Ida-Kalimantanis Borneo saarel. See asukoht valiti strateegiliste eeliste tõttu, sealhulgas selle keskne positsioon Indoneesia arhipelaagi sees ja suhteline ohutus loodusõnnetuste, näiteks maavärinate ja vulkaanipursete, suhtes. Nusantara asub North Penajam Paser ja Kutai Kartanegara regentside vahel, pakkudes arendamiseks rohkelt ruumi ja lähedust olemasolevale infrastruktuurile.
Ida-Kalimantan on tuntud oma rikkalike loodusvarade ja bioloogilise mitmekesisuse poolest, muutes selle piirkonna nii majanduslikult kui keskkondlikult tähtsaks. Selle koha valik peegeldab valitsuse soovi edendada arengut väljaspool Jaavat, mis on Indoneesia kõige tihedamini asustatud saar, ning luua uus administratiivne ja majanduslik keskust, mis võiks edendada riiklikku progressi. Allpool on kokkuvõte Nusantara asukohaga seotud olulistest faktidest:
| Key Fact | Details |
|---|---|
| Location | Ida-Kalimantan, Borneo saar |
| Coordinates | Umbes 0.7°S, 116.4°E |
| Nearby Cities | Balikpapan (umbes 50 km), Samarinda (umbes 130 km) |
| Regencies | North Penajam Paser, Kutai Kartanegara |
| Regional Significance | Keskne asukoht, rikkalikud ressursid, vähem maavärinaohtu |
Location and Name of the New Capital
Uue pealinna ametlik nimi on „Nusantara”, mis indoneesia keeles tähendab „arhipelaag”. See nimi valiti, et rõhutada Indoneesia ühtsust ja mitmekesisust, kuna riik koosneb enam kui 17 000 saarest. Nusantara paikneb North Penajam Paser ja Kutai Kartanegara regentside vahel Ida-Kalimantanis, pakkudes strateegilist vahepunkti ida- ja lääneosa vahel.
Nimi „Nusantara” tähendus ulatub kaugemale geograafiast. Ajaloos on seda terminit kasutatud Indoneesia arhipelaagi merelise ruumi kirjeldamiseks, sümboliseerides paljude kultuuride ja piirkondade omavahelist ühendatust. Nimetamaks uut pealinna Nusantaraks rõhutab Indoneesia oma identiteeti kui saarteriiki ja pühendumust ühtsusele mitmekesisuse sees.
Why East Kalimantan Was Chosen
Ida-Kalimantan valiti Indoneesia uue pealinna asukohaks mitmete strateegiliste, keskkonna- ja logistiliste põhjuste tõttu. Erinevalt Jaavast, mis on tihedalt asustatud ja kalduv loodusõnnetustele nagu maavärinad ja vulkaanid, pakub Ida-Kalimantan stabiilsemat keskkonda. Piirkond on vähem altid seismilisele aktiivsusele, muutes selle turvalisemaks asukohaks olulise riikliku infrastruktuuri jaoks.
Lisaks teeb Ida-Kalimantani keskne asukoht Indoneesias selle ligipääsetavaks kõikjalt riigist, toetades eesmärki saavutada tasakaalustatud riiklik areng. Piirkonnal on olemas transpordikoridorid, sealhulgas sadamad ja lennujaamad, ning see on rikas loodusvarade poolest, mis võivad toetada linna kasvu. Valitsus võttis arvesse ka maa kättesaadavust ja võimalust minimeerida häiringuid olemasolevatele kogukondadele, kuigi keskkonna- ja sotsiaalsed mured jäävad olulisteks kaalutlusteks.
Planning, Development, and Current Progress
Nusantara arendamine on tohutu ettevõtmine, mis hõlmab mitut etappi, keerukat juhtimismudelit ja märkimisväärseid investeeringuid. Projekti haldab pühendatud ametiasutus koos mitmete valitsusministeeriumide ja agentuuride järelevalvega. Planeerimisprotsessi juhivad jätkusuutlikkuse, kaasatuse ja tehnoloogilise innovatsiooni põhimõtted, eesmärgiga luua maailmatasemel pealinn.
Tööd alustati 2022. aastal, esimene etapp keskendus olulistele valitsushoonetele, infrastruktuurile ja riigiteenistujate elamispindadele. Projekt peaks toimuma mitme aasta jooksul, oluliste verstapostide hulka kuulub valitsusametite kolimine ja avalike teenuste ning mugavuste järkjärguline laiendamine. Allpool on kokkuvõte olulistest verstapostidest ja eeldatavatest valmimiskuupäevadest:
| Milestone | Projected Date | Status |
|---|---|---|
| Groundbreaking | 2022 | Valmis |
| Phase 1: Core Government Zone | 2022–2024 | Keset tööd |
| Relocation of Key Ministries | 2024–2025 | Plaanitav |
| Expansion of Public Infrastructure | 2025–2027 | Tulemas |
| Full Operational Status | 2030 | Prognoositud |
Project Structure and Governance
Nusantara planeerimise ja elluviimise üle teostab järelevalvet Nusantara Capital City Authority (Otorita Ibu Kota Nusantara), spetsiaalne valitsusagentuur, mis koordineerib projekti kõiki aspekte. See ametiasutus teeb tihedat koostööd Rahvusliku Arengukava Ministeeriumi, Ehitus- ja Elamuministeeriumi ning teiste asjakohaste agentuuridega, et tagada projekti vastavus riiklikele prioriteetidele ja õigusaktidele.
Juhtimismudel on loodud otsuste lihtsustamiseks ja koostöö hõlbustamiseks keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste vahel ning erasektori partneritega. Ametiasutus vastutab maa omandamise, linnaplaneerimise, infrastruktuuri arendamise ja avalike teenuste juhtimise eest uues pealinnas. See tsentraliseeritud lähenemine püüab ületada bürokraatlikke takistusi ja tagada, et projekt püsib õigel kursil.
Construction Milestones and Timeline
Nusantara ehitus toimub mitmes etapis, millest igalühel on konkreetsed eesmärgid ja tulemused. Algfaas, mis algas 2022. aastal, keskendus ala ettevalmistamisele, ligipääsuteede rajamisele ja võtmevalitsushoonete vundamentide rajamisele. 2023. aastaks oli tehtud märkimisväärset progressi presidendipalee, parlamendikompleksi ja riigiteenistujate elamute osas.
Tulevased etapid hõlmavad avaliku infrastruktuuri, näiteks koolide, haiglate ja transpordivõrkude arendamist ning elamute ja äripiirkondade laienemist. Valitsus on seadnud ambitsioonikad eesmärgid, püüdes kolida esimese laine ametnikke 2024–2025 ning saavutada täielik töökõlbulikkus 2030. aastaks. Avalikkusele antakse regulaarselt edenemisaruandeid ning projekti ajakava kohandatakse vastavalt vajadusele, et lahendada takistusi ja tagada kvaliteet.
Investment and Economic Strategy
Nusantara arendamise rahastamine nõuab avalike vahendite, erasektori investeeringute ja rahvusvaheliste partnerluste kombinatsiooni. Valitsus on eraldanud osa riigieelarvest tuumainfrastruktuuri ja administratiivhoonete katmiseks ning julgustab erasektorit osalema avaliku ja erasektori partnerluse (PPP) mudelite kaudu. Need partnerlused peaksid mängima võtmerolli elamute, ärirajatiste ja tugistruktuuride ehitamisel.
Majandusstrateegia eesmärk on luua uus kasvukeskus, mis suudab meelitada investeeringuid, luua töökohti ja ergutada regionaalset arengut. Diversifitseerides majandustegevust väljaspool Jaavat, püüab Indoneesia vähendada piirkondlikke erinevusi ja soodustada innovatsiooni. Valitsus on ka kehtestanud investoritele stiimuleid, nagu maksusoodustused ja lihtsustatud load, et julgustada osalema projektis.
Environmental and Social Impacts
Indoneesia uue pealinna ehitamine Ida-Kalimantanis on tõstatanud olulisi küsimusi keskkonna jätkusuutlikkuse ja sotsiaalse õigluse kohta. Piirkond on koduks ulatuslikele vihmametsadele, unikaalsele bioloogilisele mitmekesisusele ja põlisrahvastele, kelle elu ja elatusvahendid võivad projektist mõjutada saada. Muresid tekitavad metsade raadamine, ohustatud liikide elupaikade kadumine ja kohalike elanike ümberasustamine. Samal ajal töötab valitsus ja mitmed organisatsioonid leevendusstrateegiate rakendamise nimel, et vähendada negatiivseid mõjusid ja edendada kaasavat arengut.
Rahvusliku arengu vajaduse ja looduskaitse ning põlisrahvaste õiguste austamise vahelise tasakaalu leidmine on Nusantara projekti keskne väljakutse. Pidev dialoog sidusrühmadega, läbipaistev otsustusprotsess ja parimate tavade kasutuselevõtt jätkusuutlikus linnaplaneerimises on hädavajalikud nende eesmärkide saavutamiseks.
Deforestation and Environmental Concerns
Üks olulisemaid keskkonnaalaseid väljakutseid, mis on seotud Nusantara arendamisega, on metsade raadamise risk. Ida-Kalimantani vihmametsad on maailma ühe bioloogiliselt mitmekesisema piirkonna hulgas ja pakuvad elupaika ohustatud liikidele nagu orangutanid, päikesekaru ja pilvelised tiigrid (clouded leopards). Suurmahuline ehitus ähvardab fragmenteerida neid elupaiku, suurendada süsinikuheidet ja häirida kohalikke ökosüsteeme.
Probleemide lahendamiseks on valitsus lubanud rakendada rohelisi ehitusstandardeid, säilitada olulisi kaitsealasid ja metsatustada degradeerunud maid. Iga projekti etapi jaoks tehakse keskkonnamõjude hindamisi ning koostöö mitmete MTÜ-dega aitab jälgida liigirikkust ja edendada jätkusuutlikku maakasutust. Kuigi need meetmed on paljutõotavad, nõuavad tõhusaks riskijuhtimiseks pidevat järelevalvet ja kogukondade kaasamist.
Indigenous Communities and Social Equity
Pealinna ümberpaigutamine mõjutab oluliselt ka põlisrahvaid, kes elavad projekti piirkonnas ja selle ümbruses. Need rühmad omavad sügavaid kultuurilisi ja ajaloolisi sidemeid maaga ning nende õigusi tuleb arendusprotsessi käigus austada. Avalikus arutelus on eesrindlikud teemad maaomandi küsimused, hüvitised ja sotsiaalne integratsioon.
Valitsus on kohustunud kaasama kohalikke kogukondi, tagama õiglast hüvitist maa omandamise eest ja toetama sotsiaalseid programme integratsiooni hõlbustamiseks. Samuti tehakse jõupingutusi kultuuripärandi säilitamiseks ja põlisrahvaste häälte kaasamiseks otsustusprotsessidesse. Kuid mõningad kodanikuõiguste rühmad on väljendanud muret nende meetmete piisavuse üle, rõhutades vajadust jätkuva dialoogi ja läbipaistvate protsesside järele sotsiaalse õigluse edendamiseks.
Challenges and Controversies
Hoolimata ambitsioonikastest eesmärkidest seisab Nusantara projekt silmitsi mitmesuguste väljakutsete ja vastuoludega. Poliitilised arutelud on tekkimas kulude, ajakava ja prioriteetide ümber, kus mõned kriitikud kahtlevad, kas ressursse ei võiks paremini kasutada olemasolevate probleemide lahendamiseks Jakartas ja teistes piirkondades. Rahalised takistused, sealhulgas rahastuse puudujäägid ja pideva investeeringu vajadus, on samuti pidurdanud edenemist.
Avalikkuse skeptitsism on märgatav, eriti seoses keskkonnamõjude, sotsiaalse häirituse ja uue pealinna võimega meelitada elanikke ja ettevõtteid. Valitsus on vastanud, suurendades läbipaistvust, kaasates sidusrühmi ja kohandades plaane murede lahendamiseks. Sellegipoolest sõltub Nusantara edu sellest, kas suudetakse neid väljakutseid ületada ja saavutada laiapõhjaline toetus projekti jaoks.
Political and Financial Issues
Otsus pealinna kolida on tekitanud ulatuslikku poliitilist debatti nii valitsuse sees kui avalikkuses. Mõned seadusandjad ja kodanikuühiskonna rühmad on kahtlenud projekti kiireloomulisuses ja ulatuses, väites, et vahendeid võiks paremini suunata infrastruktuuri ja teenuste parandamisse olemasolevates linnades. Õigusaktide vastuvõtmise ja eelarve eraldamisega seotud seadusandlikud takistused on mõnikord edenemist aeglustanud.
Majanduslikult ulatub projekti hinnang miljarditesse dollaritesse, nõudes avaliku ja erasektori rahastuse kombinatsiooni. Investeeringute kindlustamise viivitused, ülemaailmse majanduse kõikumised ja riiklikud konkurentsivad prioriteedid on kõik kaasa aidanud rahastamispuudujääkidele. Valitsus jätkab rahvusvaheliste partnerite otsimist ja uuenduslike rahastamismudelite väljatöötamist, et tagada projekti jätkusuutlikkus.
Infrastructure and Livability Concerns
Uue pealinna ülesehitamine nullist esitab ainulaadseid väljakutseid infrastruktuuri ja elamisväärsuse osas. Olulised teenused nagu veetarned, elekter, tervishoid ja haridus tuleb luua, et meelitada elanikke ja ettevõtteid. Usaldusväärsete transpordilingide tagamine nii linna sees kui ka ülejäänud Indoneesiaga on samuti kriitilise tähtsusega linna edule.
Küsimus on, kas Nusantara suudab kiirelt välja arendada mugavused ja elukvaliteedi, mis on vajalik, et inimestel oleks põhjust Jakartast ja teistest väljakujunenud linnadest lahkuda. Valitsus tegeleb nende probleemidega, pannes esikohale tuuminfrastruktuuri ehitamise, pakkudes stiimuleid varajastele kolijatele ja reklaamides linna kui jätkusuutliku ja kaasava linnakeskuse mudelit.
Vision for Nusantara: A Smart and Sustainable City
Nusantara visioon on luua pealinn, mis on mitte ainult funktsionaalne ja tõhus, vaid ka nutikas, roheline ja kaasav. Valitsus kavatseb kasutada uusimaid tehnoloogiaid linnaplaneerimises, digitaalinfrastruktuuris ja keskkonnahalduses, et seadistada uus standard pealinnade jaoks üle maailma. Jätkusuutlikkus on projekti keskmes, planeerides laialdasi rohelisi alasid, taastuvenergiat ja madala süsinikuheitega transpordisüsteeme.
Nusantara nähakse ka linnana, mis soodustab sotsiaalset kaasatust, läbipaistvust ja kodanike osalust. Kohandades teiste maailma pealinnade parimaid tavasid Indoneesia unikaalsesse konteksti, püütakse luua linn, mis on nii innovatiivne kui ka sügavalt juurdunud riigi kultuurilisse pärandisse.
- Nutika linna tehnoloogiad: digitaalsed valitusteenused, integreeritud ühistransport ja reaalajas andmete jälgimine
- Jätkusuutlikkuse algatused: rohelised hooned, taastuvenergia ja linnametsad
- Sotsiaalne kaasatus: taskukohased elamud, ligipääsetavad avalikud alad ja kogukonna kaasamine
Technological Innovations and Urban Planning
Nusantara on algusest peale kavandatud kui nutikas linn, rakendades tipptasemel tehnoloogiaid efektiivsuse, jätkusuutlikkuse ja elukvaliteedi parandamiseks. Digitaalinfrastruktuur võimaldab sujuvaid valitusteenuseid, nutikat liikluse juhtimist ja reaalajas keskkonnajälgimist. Plaanides on kiire interneti juurdepääs, integreeritud ühistranspordisüsteemid ja andmeanalüütika kasutamine linna toimingute optimeerimiseks.
Linnaplaneerimine rõhutab jalakäijameeldivust, rohelisi alasid ja segakasutust, et luua elavaid ning elamiskõlblikke naabruskondi. Linnas on rohkelt parke, linnametsi ja veehaldussüsteeme, et suurendada vastupanuvõimet ja edendada heaolu. Need uuendused peaksid asetama Nusantara võrreldavale tasemele teiste juhtivate maailma pealinnadega jätkusuutlikkuse ja tehnoloogilise arengu osas.
Social Inclusion and Governance
Nusantara juhtimismudel on kujundatud läbipaistvuse, vastutuse ja kodanikuosaluse edendamiseks. Linna administratsioon kasutab digiplatvorme avaliku kaasamise hõlbustamiseks, teabe kättesaadavaks tegemiseks ja elanike võimaldamiseks otsustusprotsessides osaleda. Sotsiaalne kaasatus on võtmeprioriteet, mille poliitikad tagavad taskukohase eluaseme, ligipääsetavad avalikud teenused ja võimalused kõigile ühiskonnagrupile.
Samuti tehakse jõupingutusi kogukonnatunnetuse ja kultuurilise identiteedi edendamiseks, ammutades inspiratsiooni Indoneesia rikkalikust pärandist ja mitmekesisusest. Prioriseerides kaasavat valitsemist ja sotsiaalset õigsust, püüab Nusantara saada eeskujuks teistele linnadele Indoneesias ja väljaspool seda.
Frequently Asked Questions
What is the new capital of Indonesia?
Indoneesia uus pealinn kannab nime Nusantara. See ehitatakse Ida-Kalimantanis Borneo saarel, et asendada Jakartat riigi administratiivkeskusena.
Why is Indonesia moving its capital?
Indoneesia kolib oma pealinna, et lahendada Jakarta tõsiseid probleeme nagu ülerahvastatus, üleujutused, maapinna vajumine ja ummikud ning edendada tasakaalustatumat riiklikku arengut.
What is the name of Indonesia’s new capital?
Uue pealinna nimi on Nusantara, mis tähendab indoneesia keeles „arhipelaag” ja sümboliseerib riigi paljude saarte ühtsust ja mitmekesisust.
Where is Nusantara located?
Nusantara asub Ida-Kalimantani provintsis, North Penajam Paser ja Kutai Kartanegara regentside vahel Borneo saarel.
What are the main challenges facing the new capital?
Põhiväljakutseteks on keskkonnaprobleemid nagu metsade raadamine, mõju põlisrahvastele, poliitilised vaidlused, rahastamispuudujäägid ning vajadus üles ehitada põhiteenused ja meelitada elanikke.
How will the new capital impact the environment and local communities?
Projekt võib põhjustada metsade hävitamist ja elupaikade kadu ning mõjutada põlisrahvaste eluviise. Valitsus rakendab leevendusstrateegiaid, nagu kaitsealade säilitamine, metsade taastamine ja kogukondade kaasamine, et nende mõjudega tegeleda.
When will Nusantara be ready for use?
Esimene etapp, mis hõlmab tuumvalitsuse hooneid, peaks valmima 2024–2025, täielik töökõlbulikkus on prognoositud 2030. aastaks.
Who is overseeing the development of Nusantara?
Nusantara arenduse peamine agentuur on Nusantara Capital City Authority, mis vastutab planeerimise, arenduse ja valitsemise eest ning teeb koostööd erinevate valitsusministeeriumide ja erasektori partneritega.
What makes Nusantara different from Jakarta?
Nusantara on kavandatud nutika, jätkusuutliku linnana, kus rõhutatakse tehnoloogiat, rohelisi alasid ja kaasavat valitsemist, samas kui Jakarta seisab silmitsi probleemidega nagu ummikud, üleujutused ja ülerahvastatus.
How can investors participate in the development of Nusantara?
Investorid saavad osaleda avaliku ja erasektori partnerluse kaudu, avanevad võimalused infrastruktuuri, elamute ja ärilisele arendusele. Valitsus pakub stiimuleid ja lihtsustatud protsesse investorite ligimeelitamiseks.
Conclusion
Indoneesia otsus ehitada uus pealinn Nusantara tähistab riigi ajaloos murrangulist hetke. Ajendatuna Jakarta kiireloomulistest probleemidest ja soovist luua tasakaalukam ning jätkusuutlikum tulevik, kujutab Nusantara endast nii praktilist lahendust kui ka julget visiooni. Kuigi projekt seisab silmitsi oluliste keskkonna-, sotsiaalsete ja poliitiliste takistustega, pakub see ka võimalusi innovatsiooniks, kaasamiseks ja rahvuslikuks ühtsuseks. Nüüd, kui Nusantara kujuneb, on oluline jälgida selle edenemist, õppida esilekerkinud väljakutsetest ja toetada jõupingutusi ehitada pealinn, mis peegeldab kõigi indoneeslaste ambitsioone. Jääge kursis uuendustega, kui see ambitsioonikas projekt areneb ja kujundab Indoneesia tulevikku.
Vali piirkond
Your Nearby Location
Your Favorite
Post content
All posting is Free of charge and registration is Not required.